Tere tulemast Kõigil ELi kodanikel on õigus elada ja töötada teistes ELi riikides. Nagu te teate, on Briti Tööpartei (labourid) olnud nende õiguste innukas toetaja, samas kui meie oponendid Briti konservatiivsest parteist (toorid) on kindlalt vastu nende õiguste andmisele ELi uute liikmesriikide kodanikele. Mis puudutab UK Iseseisvusparteid (UKIP), siis nemad soovivad Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust, millega kaasneks ka nende õiguste ära võtmine täielikult.
Ma tean, et hoolimata sellest, et seaduses on need õigused mustvalgelt kirjas, ei toimi kõik nii ladusalt praktikas. Kui on midagi, mida ma võin teie poolt valitud Euroopa Parlamendi saadikuna (MEPna) teha nendest raskustest ülesaamiseks, siis ärge kõhelge minuga Yorkshires kontakteerumast.
Euroopa Liidu kodanikena on teil õigus hääletada kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel Ühendkuningriigis. Selle aasta Euroopa Parlamendi valimised on 4. juunil, ja ma kutsun teid üles kasutama oma õigust hääletada.
Selleks tuleb Teil täita käesolev vorm, mis juhul, kui olete selle ära täinud ja ära saatnud, võimaldab teil hääletada 4. juunil. Sellega ei kaasne mingeid muid bürokraatlikke formaalsusi.
Hoolimata kõigist oma puudustest on EL suur edasiminek, võrreldes sellega kuidas me korraldasime Euroopas oma asju minevikus. Meie usume ELi edukusse.
Selles raportis ei ole meie komisjon arutlenud mitte nii väga selle üle, kuidas me ajalooliselt nii kaugele jõudsime, vaid lihtsalt võrrelnud, kas nimetatud uus leping parandab Euroopa Liitu võrreldes praeguste lepingutega ning kas lepingud Lissaboni lepingu poolt muudetud kujul muudavad Euroopa Liidu tõhusamaks, demokraatlikumaks ja paremaks oma kodanike jaoks. Just seda oleme teinud ning jõudnud selgete järeldusteni.
Esiteks, demokraatliku vastutuse osas: see liit saab endale süsteemi, mille kohaselt teostavad mis tahes tulevase õigusakti üle eelkontrolli liikmesriikide parlamendid ning seejärel annavad kahekordse heakskiidu ministrite nõukogu, mis koosneb just nende samade liikmesriikide parlamentide ees aruandekohustust omavatest ministritest, ja Euroopa Parlament, mille kodanikud on otse valinud end esindama Euroopa tasandil. Sellist kontrolli taset ei eksisteeri üheski teises rahvusvahelises struktuuris. Võime vaadelda WTOd, Maailmapanka, Rahvusvahelist Valuutafondi, NATOt - ühelgi rahvusriigist kõrgemal asetseval struktuuril ei ole sellisel tasemel kehtestatud parlamentaarset kontrolli nagu saame meie nimetatud uue lepinguga.
Uus leping parandab Euroopa Parlamendi volitusi ka teistes aspektides. Me valime komisjoni presidendi, koos nõukoguga saame õigused kogu Euroopa eelarve üle ning põllumajanduskulud ei ole enam välja arvatud Euroopa Parlamendi kontrolli alt. Parlament saab õiguse blokeerida komisjoni rakendusmeetmeid, kui me nendega ei nõustu. Parlament saab õiguse tühistada komisjonile antud volitused, kui seda vajalikuks peame. Ma näen, et volinik on juba murelik, kuid see on oluline demokraatlik kaitsemeede. Samuti saab parlament õiguse teha ettepanekuid lepingu edasisteks läbivaatamisteks ning tema õigust ratifitseerida ja heaks kiita rahvusvahelisi lepinguid on laiendatud. Kui mitte enamat, siis toob kõnealune leping endaga kaasa demokraatia ulatusliku kasvu Euroopa Liidus.
Teiseks parandab nimetatud leping liidu kodanike olukorda. Loomulikult on olemas põhiõiguste harta, mis tagab kogu Euroopa Liidus, et liidu institutsioonid ja liidu õigus ei rikuks inimõiguste põhistandardeid - Euroopa institutsioonid peavad neid austama. Lepinguga antakse kodanikele selgem ülevaade Euroopa Liidu pädevusest. Samuti pakub leping piisavaid tagatisi, kõrvaldamaks mõningaid põhjendamatuid kartusi, nagu me rajaksime Euroopa Liidus teatud sorti tsentraliseeritud superriiki.
Lõpetuseks, leping muudab Euroopa Liidu tõhusamaks ja võimekamaks, saavutamaks tulemusi poliitikavaldkondades, mille raames soovime Euroopa tasandil koos tegutseda. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise laialdasem kasutamine, komisjoni suuruse ratsionaliseerimine, välisesinduse ametikohtade liitmine üheks kõrge esindaja ametikohaks, Euroopa Ülemkogu eesistumisperioodi pikendamine ja teised meetmed peaksid muutma meie masinavärgi tõhusamalt toimivaks ning seega meie liidu võimekamaks tulemuste saavutamisel neis poliitikavaldkondades, kus me seda soovime.
Need kõik on seega olulised edasiarendused. Loomulikult kahetsevad mõned selle põhiseaduse kaotust, mille kiitis siiski heaks enamik liikmesriike. Isegi neis riikides, kus korraldati referendumid, hääletas kokku 26,6 miljonit inimest põhiseaduse poolt ja 23 miljonit selle vastu. Isegi minu kodumaal kiideti see alamkojas teisel lugemisel heaks suure, 215-häälse enamusega. Seega oli see üldiselt populaarne põhiseadus, kuid suure slämmi võiduks on vaja 27 poolt- ja mitte ühtegi vastuhäält. Seega seisis põhiseadus silmitsi väga kõrge künnisega. Selle ületamisega põhiseadus hakkama ei saanud. Seepärast jätsid liikmesriigid selle kõrvale ning asusid taas muutma varem kehtinud lepinguid. Nimetatud muudatuste sisu muudab siiski meie liidu demokraatlikumaks, tõhusamaks ja kodanikele sõbralikumaks. Ma soovitan seda t ä iskogule.
Kõigil ELi kodanikel on õigus elada ja töötada teistes ELi riikides. Nagu te teate, on Briti Tööpartei (labourid) olnud nende õiguste innukas toetaja, samas kui meie oponendid Briti konservatiivsest parteist (toorid) on kindlalt vastu nende õiguste andmisele ELi uute liikmesriikide kodanikele. Mis puudutab UK Iseseisvusparteid (UKIP), siis nemad soovivad Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust, millega kaasneks ka nende õiguste ära võtmine täielikult.